Jube jube , päeval läksime vanematega linna eedenisse , tahtsin kesklinna minna , sõitsime mööda pika tänavat panin telefoni just kotti ja tundsin kui pauk käis auto oli kõik tossu täis see oli turvapatjadest , ema viisime autost välja inimesed tulid appi üks tore mees tõi oma lähedal olevast kodust tooli et ema istuda saaks vasak jalg ja rindkere tegid haiget talle , isal polnud midagi mul jalg sinikates ja põrutasin lõua ära aga see läks üle ja verevalum turvavööst . kiirabi ja pääste tulid ruttu politseid pidime ootama , meie auto on mahakandmisele kuna üsnagi puru taastada ei anna teine auto sõitis ise pärast minema , terve õhtu möödus värisedes nuttes ja kartes , reporter käis ka küsimas paar asja kuigi üldse ei tahtnud midagi kommenteerida aga empsi kohta ütlesin mis juhtus, meie lükkasime oma auto kraavi eest ära et liiklust ei segaks õhtu poole tuli treila autole järgi . Empsil nii suured põrutused et taastub umbes 2-3 nädalat nendest ja keha turvavööst sinine .
Olen alati endale korrutand et ei taha kunagi tunda mis tunne on kui teine auto otsa sõidab , isegi vaenlasele ei tahaks seda , kohutav asi mis jääb elulõpuni kummitamaa .Teiste autoga sõitmine on ka ebamugav ja õudne igal pool tundub nagu keegi kohe tuleks otsa jälle .
Peale reporterit sain nõmedat vastukaja , inimesed kirjutavad et ma haige eit ja haadi haha ja mis iganes seal veel oli nõme et inimesed millestki aru ei saa ja ma siukse mulje jätan mul oli hirm kõik see aeg sees kui ta minuga rääkis ja kõik see ümber ringi toimus .Kahju et maailmas nii õelad inimesed on .Jumalale tänu et kõik elus ja terved.

No comments:
Post a Comment